Duration: 3:52

Noizmakaz feat Belka - Lõputu Võrrand see on lõputu võrrand, kus y välja suretab x-i tugevam dikteerib ja rahvas ruumis ringi sitsib dj mängib hitte, mc riime pritsib muusikaga kõik saavad üheks mu homeboid ja nende bitchid see on lõputu võrrand, milles igaüks otsib kohta küsimus on lihtsalt selles, et mida elult tahta kas oled lotomiljonär, kelle panus on hoidmisest muljutud pöial ja pilet või oled valmis nägema rohkem vaeva ja vilet jackpot jackpotiks - see kas tuleb või mitte, sellega pead ära vaeva maja alati on plussis ja võlad sulle jäävad kaela mitte juhul, kui kultuurkapital sind lõpuni sponsoreerib kuid alati kord ring saab täis ning sind neelab keeris see võimalus eksisteerib ning reaalne oht on teel kui sa pole just kallase või savisaare kaliibriga libekeel kellele on võimatu piisavalt sügavat auku kaevata kes just nagu ajax suudab likvideerida ka suurema mustuse vaevata ehk siis targemal on maius, mille teenimiseks sitsid üks on pimp - kaks, kolm, neli, viis, kuus on litsid viitsid või ei viitsi - sõjas teiseks ei jääda vahest vist liialt tihti end selliste mõtetega vaevan ja kui pärast olen tõsine, ikkagi arvatakse, et sisimas naeran vaevalt - vahest ka mina tunnen end nagu kapten uppuval laeval ref ei ole oluline tassi värv vaid tassi kuju, tema hing ja närv mis tähtsust sellel on mis loksub tassis mis nimi kirjutatud on su passis hea tuju - kõik sujub - tuba ujub vastu paadisilda loksumas lained pidu lõppeb lahtunud õluga püüdes meelitada oma võltsi võluga sosistatud lubadused hommikul kell kuus sa oled uus - sa oled uus - sa oled uus samas olen kuskil sind näinud vist eilsel läbul ja juba olidki läinud tahan ära aga jala külge kleepunud põrand ahh, jama! - see on lõputu võrrand ref yo ma armastan oma shampanjapokaale pika jalaga nagu ka oma naisi ok - no mitte alati kuid siiski miskit, mis harmoneeruks loodusega nagu tai-chi gramm maroko õit featuring kaks pakki red&white lights'i ülivajalik varustus kui käes on laupäeva õhtu, kaob mu kõhtu nagu tükk pitsat kuskil räpases urkas kus on kitsas ja neli narkomaani kükitavad igaüks ise nurkas viies jalalt jalale tammub - mmmm - soe toit ja oma kodu see oli ammu, ei mäleta enam täpselt millal sinna viimati viisid mu sammud iga uus minut on pikk nagu 20. sajand, mille otsad kaovad uttu kas ma armastan või vihkan ei oma mingit tähtsust, sest see kes korraks näinud tõde laseb jalga üsna ruttu nagu kõik mu tüdruksõbrad ja peegel puruneb üha uuesti ja uuesti yo see on lõputu võrrand